skip to main content

He aha te mahi?

Whakamahia ai te empagliflozin me te metformin hei whakamaimoa i te matehuka, me ētahi atu mate i ētahi wā.

I mua i to tīmata

  • Me kōrero atu ki tō rata mēnā kei te mate ō tākihi.
  • Me kōrero atu ki tō rata mēnā kei te hapū koe, kei te whai rānei koe kia hapū koe, kei te whāngaiū rānei.

Me pēhea te kai?

Me kai te empagliflozin me te metformin e ai ki ngā tohutohu me tētahi inu wai.

Ka aha mēnā ka wareware i a koe tētahi horopeta te kai?

Mēnā kua tata ki te wā mō tō horopeta whai ake, me waiho te horopeta i tāhapa ka kai i tō kai horopeta whai ake hei taua wā anō. Tērā rānei, me kai te horopeta i tāhapa ina maumahara koe. Kaua rawa e kai i ngā horopeta e rua i te wā kotahi.

Ka taea anō e koe ētahi atu rongoā te kai?

Me kōrero atu ki tō kaitaka rongoā, rata rānei mō ngā rongoā katoa, whakamaimoatanga rānei e whiwhi ana koe, tae atu ki ngā huaora, ngā hua otaota, ngā whakapōauau rānei.

He aha ngā hua kino ka rongo pea koe?

Ngā Hua Kino Tūtohutanga hei whai

Ko ngā tohumate o tētahi raruraru nui e kīia ana ko te diabetic ketoacidosis, ko te: whakapairuaki, ruaki, mamae puku, ngoikore, pōrarutanga, te tino hiainu, hēmanawa rānei

Ko ngā tohumate o tētahi raruraru nui e kīia ana ko te lactic acidosis, kei roto ko te: whakapairuaki, ruaki, mate tikotiko, ngoikore, mamae uaua, te tere o te whakahā.

Me wawe te kōrero atu ki tō rata

Whakapokenga taihemahema – ko ngā tohumate pea ko te whero haere, mangeo, tahe

I ngā wā tino rerekē, he taumaha tēnei – me kōrero atu koe ki tō mātanga hauora

Ka rerekē te tāwara, kua kore e hiakai

Me kōrero atu ki tō rata mēnā kei te mamae

Ka mamae te puku, patero, tokopā

He mea noa tēnei ina tīmata koe engari ko te tikanga ka pai haere. Me kōrero atu ki tō rata mēnā kei te mamae.

Ki te pā mai ētahi atu hua kino, me kōrero atu ki tō rata, kaitaka rongoā rānei.

Ētahi atu mōhiohio:

  • Me whai aromatawai toto auau (HbA1c) koe hei tirotiro he pēhea te pai o te whakahaere i to matehuka.
  • Mēnā ka māuiui koe, me whai i tō mahere rā-māuiui matehuka, me kōrero rānei ki tō mātanga hauora.
  • Mēnā kei te hāparaparatia koe, tētahi whakahaerenga rānei pērā i te tirotiro whēkau, te mātai pūkai rānei, he mea nui kia kōrero atu ki tō rata, nēhi rānei kei te kai koe i te empagliflozin and metformin.
  • Hei āwhina kia kore ai pā mai ngā whakapokenga taihemahema, he mea nui kia maroke ō taihemahema. Me whakamaroke mā te pepa whēru i muri i te mimi ka tīni i tō tarauroto mēnā kua mākū. Mēnā ka taea, me horoi i tō taihemahema ki te wai i muri i te mimi, ā, i mua i tō hoki ki te moe. Mēnā he kirimata tōu, me kukume mai i mua i te mimi.

He mōhiohio hira kei roto i tēnei mātārere, engari ehara koinei ngā mōhiohio katoa, mō tēnei rongoā.

I whakaritea e te Komiti MyMedicines i te Hōhipera o Ōtautahi, Te Whatu Ora - Waitaha, Aotearoa. Poutū-te-rangi 2024

For more general information about this sheet and its contents, see: What does a My Medicines sheet cover?

Web links for this sheet in different formats

Click on buttons to copy web addresses for this leaflet:

If your browser does not automatically copy these links use its copy command instead.

About My Medicines

My Medicines Patient Information Leaflets (PILs) contain important, but not all, information about the medicines they describe.

For more information about the sheets, see: What does a My Medicines sheet cover?

My Medicines is developed by a team at Te Whatu Ora – Waitaha. Our team is made up of doctors, pharmacists, and a non-medical person to help us keep to plain language. We also discuss our information with specialist health professionals or groups when needed